2010. aasta septembris oli isa 70. juubel ja Meelisel ammu silme ees pilt tehasekonditsioonis rollerist - need kaks fakti pidid kuidagi tervikuks kokku saama. Täpselt kaks kuud enne pidulikku päeva õngitseti masin jälle keldrist välja (vahepeal polnud temaga sõidetud) ja toimetati meie töökotta. Plaan nägi ette kiire ja võimalikult taskukohase remondi, muutes samas kõik võimalikult algupäraseks. Ikka selleks, et juba pikemalt teises nooruses mäslev isa jälle uue rolleriga nullist alustada saaks. Selleks tuli mootor üle vaadata, raam ja kerepaneelid puhastada ning värvida, elektrisüsteem korrastada, rehvid vahetada, pisematele detailidele tähelepanu pöörata, mõningaid uusi varuosi hankida.
Pärast esmast lammutustööd:
Hästi on näha lisajalatoed tagaistujale. Õnneks polnud roosteuss ülemäära liiga teinud, küll aga olid esipõll ja rattakoobas korralikult mõlke täis. Vabanemaks pruunist katkust ja moodsast rohelisest metallikvärvist rändasid kõik seda vähegi kannatavad detailid liivapritsi alla. Loomulikult olid kõik teenusepakkujad augustis puhkusel. Põhjus küüsi närida...
Vahepeal puuriti silinder järgmisse remontmõõtu, Talverallil oli kolb koormuse all arvatavati ikkagi kinni paisunud. Kaubandusvõrgust õnnestus hankida üks rehv, piduriklotsid, trossid, käepideme kummid, paar lülitit ja muud nipet-näpet. Ning kui pritsimeestega lõpuks jutule saime, lendas töö juba hooga.
Üksjagu plekitööd sai harjutada esitiiva ja põlle kallal. Päris siledaks neid pindu ei õnnestunudki vormida. Polnud midagi parata - aeg ja rahakott esitasid omad tingimused, pahtel sel korral ei sobinud - detaile ootas pulbervärvimine. Järgmine mees oligi pulbervärvimees. Pulbermeetodi leidsime olevat kiireima ja soodsaima. Tundide kaupa netist pilte uurinud ja rolleri pimedates nurgatagustes urgitsenud Meelis valis välja neli värvitooni: hele - ning tumerohelise kereplekkidele, beeži rattakilpidele ning musta šassiile.
Esmalt jõudiski tagasi raam ühes juurdekuuluvaga. Rõõm kokkuladumisest - puhtad detailid, uued kinnitusvahendid, uued rooli- ja rattalaagrid:
Erinevatel fotodel võib näha mitmesuguseid värvikombinatsioone, aga enamasti on need siiski pastelsed toonid. Rattakilpe leidis Meelis nii - ja naasuguseid, mina nõudsin kindlasti helebeeži - ajastut arvestades loogiline valik. Hiljem näeme, et paistab viisakas välja ka. Kereplekkide värvi oli näha kohtades, mida polnud isa omal ajal üle võõbanud - kinnituskronsteinide alused, laegaste siseküljed, raskesti ligipääsetavad kohad. Tagumine vann pidi tulema kahevärviline, seal kasutasime ka tavamaalriteenust. Siin on näha vann pulbrist tulnuna ja veel ühevärvilisena:
Jõulud on ikka tõepoolest mitu korda aastas.
No comments:
Post a Comment